Tsheburekk

Ehk kummardus meie Gruusia sõpradele. Nõmme turult värsket sealiha, mis meie talvega sobib paremini kui originaalretseptide lammas. Sekka kõvasti sibulaid, küüslauku, puljongit, hmeli-suneli kindlasti ka. Hakklihamasin kõvasti laua külge, törts Gindzmaraulit kokale töö alustamiseks...

Ahjaa, tainas ikka ka. 1 muna, 2 klaasi jahu, törts vett, kõvasti sõtkumist. Uskumatult lihtne. Pooleks tunniks külmkappi. Soovitatakse tainast teha ka ilma munata, törts kanget alkoholi mis annab krõbeda kooriku.

Valmis täidis sai piisavalt vedel. Kuigi sügavkülmas leidub ülimaitsvat lambakondipuljongit, ei kipu seda kasutama.

Tainas külmkapist välja ja pitsapallide suuruseks. Siis iga pall taldrikusuuruseks. Täidis sisse, servad korralikult kinni. Väiksem pott tulele. Väike vaidlus selle üle, millist õli tuleks kasutada. Võitjaks osutub päevalille õli, mis täidab veerand keedupotti. Kuum õli hakkab mullitama, võib kasutada ka hamborki õige temperatuuri kontrollimiseks. Või pisikest leivatükki, või tegelt ükskõik mida, mis sisse visates mullitama hakkab.

Ja siis muudkui särista. Parajalt pruun kuivatuspaberi peale nõrguma. Pliidikubu täiega tõmbamise peale muidugi.

Valmis tsheburekid seisavad julgelt mõni aeg ja on tõsised energiapommid.